« Tagasi

Levinumad küsimused Elektrilevi kiire interneti võrgu kohta

Levinumad küsimused Elektrilevi kiire interneti võrgu kohta

07.11.2018

  1. Kas Elektrilevi kavatseb kiire interneti ühendusi ehitada rohkem kui seda näitavad numbrid „viimase miili" hankes?

„Viimase miili" konkursi raames riigi toetusega ehitatavad internetiühendused on ainult üks osa investeeringutest, mis Elektrilevil on plaanis järgmise 5 aasta jooksul sidevõrgu ehitamisel teha. Kui riigi toel jõuame 40 000 hooneni, siis kokku plaanime kiire interneti tuua vähemalt 100 000 kinnistuni ehk kortermaju arvestades ligikaudu 200 000 koduni.

Kavatseme seega internetivõrgu ühendusi luua nii riigi toetusega kui ka omafinantseeringuga – ja mõlemat nii maal kui ka linnas eelkõige piirkondadesse, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole.

  1. Kas liitumistingimused ja hind on inimese jaoks ühesugused olenemata, millistest vahenditest liitumine rajatakse?
    Jah, liitumise tingimused ja hind on sarnased sõltumata sellest, kas rajame ühenduse riigi toel või ilma, kas maale või linna ja ka sõltumata sellest, kui palju tuleb võrku ehitada, et konkreetse kliendini jõuda.
     
  2. Kuipalju Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksma hakkab?

Elektrilevi internetivõrguga liitumise hind on suurusjärgus 200 eurot. Tasuda tuleb ühekordselt võrguga liitumisel. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile.

  1. Kui palju majapidamisi saab Elektrilevilt kiire internetivõrgu meie maakonnas/vallas?

Praegu maakonniti avalikustatud riigi toetuse abil väljaehitatavad aadressid üksinda ei anna head konteksti ja võivad tekitada valearusaamu. Tegelikult annab kõige õigema pildi kogu liitumispunktide arv, kus on koos nii riigi toel kui ka Elektrilevi omafinantseeringuga ehitatavad ühendused. Viimaste osas ei ole maakonnapõhised plaanid veel päris lõpuni paigas, kuid ülevaatlikult saame internetivõrgu ehitamise plaanidest maakonniti rääkida siis, kui leping Tehnilise Järelevalve Ametiga sõlmitud ja eeldatavasti juhtub see juba novembri lõpus. Lõplik rajatavate ühenduste arv võib aga tulevikus veelgi suureneda, kuna kogume veel jätkuvalt infot liitumishuvi kohta ja soovijaid saab lisanduda ka hiljem ehitustööde alguses.

  1. Kas elanikud saavad kiire internetivõrgu soovist veel teada anda?

Sooviavaldusi saab aasta lõpuni esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet.

Järgmisest nädalast (alates 12.11.2018) on võimalus on soovi esitada ka paberkandjal. See võimalus on Elektrilevi teenindusbüroodes Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Võrus ning lisaks omavalitsuste kaudu. Lahkelt oli nõus meiega koostööd tegema Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes saadab sooviavalduste kogumise vormid Eesti omavalitsustesse laiali. Kõik omavalitsused, kel vähegi võimalik, saavad avalduste kogumisega appi tulla, kogudes aasta lõpuni elanikelt kiire internetivõrguga liitumise avaldusi ja saates need jaanuarikuus Elektrilevisse.

Kõik inimesed, kes on juba Elektrilevile sel aastal kiire interneti sooviavalduse esitanud, ei pea seda mõistagi uuesti tegema. Praegu avasime täiendava võimaluse.

  1. Kui ma praegu oma sooviavaldust ei esita, kas ma siis hiljem ei saa Elektrilevi internetivõrguga liituda?

Praegu kaardistame inimeste huvi, et paika panna suurem pilt ja võrgu ehitusplaanid piirkonniti.

Enne igasse piirkonda võrgu ehitamist anname ümberkaudsetele inimestele sellest teada ning ka siis on võimalik oma liitumissoov esitada neil, kes praegu seda ei tee.

  1. Kas inimene peaks uuesti registreerima oma soovi kiire interneti võrgu saamiseks, kui ta on seda teinud mõne varasema maakondliku digiprojekti raames?
    Kahjuks ei ole Elektrilevil võimalik varasemate maakondlike projektide raames kogutud andmeid kasutada. Esiteks sellepärast, et vajame, et iga aadressi taga oleks konkreetne isik ja konkreetne soov ja vajadus. See tagab andmete kvaliteedi ja välistab nn spämmimise ehk olukorra, kus näiteks üks aktivist omaalgatuslikult piirkonna „reitingu" tõstmiseks kõik oma kandi aadressid sooviavalduste esitajateks esitab. Kuna investeeringud on märkimisväärsed, soovime kliendi huvis olla pisut kindlamad, ehkki mõistagi ei võta sooviavaldaja enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevi võrguga liituma. Lisaks küsime isikustatud andmete juures inimese kontaktandmeid, et saaksime jagada asjakohast infot võrgu arengute kohta. 
    Teiseks oli probleem andmete kasutamisega, kuna seda tõepoolest takistab isikuandmete kaitse seadus, mis ei luba ühe ettevõtte poolt kogutud andmeid teisel ettevõttel kasutada ilma iga andmeesitaja nõusolekuta. Seda nõusolekut meile teadaolevalt tookord andmeid kogudes ei küsitud.
  1. Millises järjekorras piirkonnad ette võetakse ja milliseid piirkondi eelistatakse?

Kiire interneti võrgu ehitamise järjekorra määramisel on üks oluline osa sooviavalduste hulk. Seal, kust on rohkem sooviavaldusi, tuleb tõenäolisemalt ka Elektrilevi kiire interneti võrk kiiremini – kuid see pole siiski päris ainumäärav kriteerium. Seejuures tuleb märkida, et sooviavaldus ei ole praegusel hetkel siduv. Sooviavaldaja ei pea selle eest midagi maksma ja ta ei võta enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevile raha maksma. Teisalt ei saa me ka igale sooviavalduse esitajale garanteerida internetivõrku kindla aja jooksul. Praegused sooviavaldused aitavad meil teha võrgu ehitamise plaane ja investeerida raha sinna, kus me ka ise oleme kindlad, et inimesed seda võrku tõesti vajavad. Lisaks vaatame piirkondade järjestamisel ka elektrivõrgu ehitus- ja arendusplaane ehk kohti, kus elektrivõrgutöödega sünergias saame võimalikult soodsalt võimalikult paljudele interneti koju tuua – ka need aspektid saavad piirkondade järjestamisel aluseks.

  1. Kas väiksemast asulast või kaugemas külast on ka mõtet oma soov kirja panna? Kui väikses asulas või kauges külas ei ole täna kiiret internetti (või üldse internetti), siis tasub sooviavaldus kindlasti esitada. Investeeringute planeerimisel arvestame erinevaid tegureid. Näiteks saavad kõrgema prioriteetsuse need piirkonnad, kus korralik ühendus puudub täielikult, kuid soovijaid on palju.
  1. Kuidas toimub valik, kellele ehitatakse liitumine ja kellele mitte?
    Valikukriteeriumeid on mitmeid  - alates sooviavalduste arvust, tänasest ühenduse kvaliteedist, aga kindlasti mõjutab lõplikku plaani ka ühenduse loomise kulu. Täiesti uue taristu rajamine on kõige kallim. Kui saame kasutada olemasolevaid elektrimaste, on tööd mõistlikumas hinnaklassis. Samuti sõltub palju ka kohalikest omavalitsustest ja  osapooltest, kelle maadele võrku ehitatakse. Kui maaomanik ei luba oma maale tegutsema, peame võrgu kas ümber planeerima või halvemal juhul võrgu ehitusest loobuma. Tegemist on vägagi kompleksse projektiga, kus tuleb läbida võrgu projekteerimise, kooskõlastuste ja erinevate lubade taotlemise ringid, teha palju kommunikatsiooni ning kogu protsessiks kuluv aeg ei sõltu ainult meist. Lõppeesmärk on hea – tuua väga paljudele eestimaalastele kvaliteetne internet – kuid teekond sinna toimub kindlasti paljude erinevate huvipoolte vahel kompromisse otsides.
  1. Millal algab ehitus?

Üldisemaid ehituspõhimõtteid ja numbreid maakonniti saame välja tuua eeldatavasti novembri lõpus Tehnilise Järelevalve Ametiga sõlmitava lepingu järel. 2019. aasta esimeses kvartalis anname konkreetsemalt teada, kuhu Eestis hakkame 2019. aastal avatud internetivõrku ehitama. Järgmiste aastate täpsemad plaanid selguvad enne 2020. aastat. Võrgu ehitus algab 2019.aasta kevadel. Esimesed kliendid hakkavad ühendusi saama suvel. Tegemist on 5-aastase projektiga, mis järk-järgult täpsustub.

  1. Miks tegeleb Elektrilevi internetivõrguga?

Meil on peaaegu kogu Eestit kattev elektrivõrk. Mitme suure võrgu koos haldamine on kõige efektiivsem – meile, klientidele, ühiskonnale tervikuna. Võrkude ehitamine on kulukas ning ühendades elektri- ja sidevõrgu tööd ja võrkude haldamise saame mõlemale teenusele kulusäästu. Lisaks saame tuua sidevõrgule täiesti uue mudeli – pakkuda kõikidele operaatoritele kasutamiseks avatud neutraalset võrku, mille kaudu saavad erinevad operaatorid kliendile teenust pakkuda. Kasvab konkurents ja valikuvabadus kliendile.

Elektrilevi ise internetiteenust pakkuma ei hakka – meie sidevõrguga liitub klient, kes teeb igakuise internetiteenuse lepingu enda valitud operaatoriga.