Illimar Vahtras, Eleringi projektijuht

Marten Raidma, Eleringi projektijuht

Eesti on koos naaberriikide Läti ja Leeduga võtnud sihiks hiljemalt 2025 aasta lõpuks  oma elektrisüsteemid Venemaast lahti ühendada. See tähendab, et ka Mustvee valda läbivad kõrgepingeliinid tuleb töökindluse tõstmiseks rekonstrueerida.

Mustvee valla territooriumil on hetkel käimas Balti-Tartu õhuliinil nii mastide paigaldamise kui ka juhtmete kerimise tööd. Pärast tööde valmimist tagatakse heakord ning demonteeritakse kasutusest välja jäävad vanad õhuliinid. 2023 aastal algab uue jaotuspunkti ning Viru-Tsirguliina liini rekonstrueerimine.

Kolm olulist muudatust

Tegemist on kolme Balti riigi ühisprojektiga, mis toob kaasa kolm suuremat muudatust. 

Esiteks ja peamiselt tagab Venemaa süsteemist lahkumine meile elektri olemasolu igal ajahetkel ehk turvatunde ning seda sõltumata suure idanaabri tegevusest, tahtest või plaanidest. Sest kuigi me enam elektrit Venemaalt ei impordi, oleme täna ikkagi sõltuvuses ebasõbralikust naabrist, keda meil on vaja, et meie väikeses elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku sagedust hoida. Ei ole vaja olla julgeoleku-või energeetikaekspert, et mõista - see ei ole meie jaoks hea lahendus. Kui Venemaa peaks ka otsustama Baltimaad oma sagedusalast varem välja lülitama, siis saame hakkama, ent iga rekonstrueeritud kilomeeter liine tõstab kindlust.

Teiseks vahetatakse projekti raames kõik seni idast lõunasse kulgevad vanad ja väsinud liinid tänapäevaste vastu, mis lisab elektrisüsteemile töökindlust veel väga pikaks ajaks. 

Kolmandaks vabaneb üle Eesti liinide alt ning kaitsevööndiga seotud piirangutest sadades hektarites kasutult seisnud maad - kokku nii palju, et kui see oleks üks plats, saaks sinna rajada 1400 jalgpalliväljakut.

Koostöö maaomanikega on olulisel kohal

Püüame töid tehes liinide läheduses elavaid ja töötavaid inimesi võimalikult vähe häirida. Elektrikatkestusi tööd kaasa ei too, sest kõigi töödega seotud alajaamade toide on dubleeritud.

Mõistame, et maaomanike jaoks ei ole rekonstrueerimine alati mugav, seda eriti sügisel, mil maa on porine. Arusaadavalt ei ole nii mastaapseid ehitustöid võimalik läbi viia märkamatult. Lubame teha tööd kiiresti ja säästvalt, kindlasti antakse ka maaomanikele piisavalt varakult teada, millal töödega nende juures alustatakse. Tööde käigus tekkinud segadus likvideeritakse, ehitusjäägid viiakse ära esimesel võimalusel. 

Oleme väga tänulikud kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele, kes mõistavad, et kõrgepingeliinide kiires tempos rekonstrueerimine on terve Eesti energiajulgeoleku huvides. Koostöö on olnud suurepärane.

Sünkroniseerimine mandri-Euroopaga läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on üle 300  miljoni euro. Projektist 75% rahastab Euroopa Liit, ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis Ülekoormustulu Fondist.

Illustratsioon: Andres Varustin