« Tagasi

Talveks valmis? Olulise energiasäästu toob juba paari kraadi võrra temperatuuri alandamine

Talv toob paratamatult kaasa suurenenud elektriarve. Õnneks on olemas lihtsaid nippe, kuidas energiakulu vähendada ning seeläbi veidigi rohkem kokku hoida. Nõuandeid jagab Eesti Energia klienditeenuste Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.

Võttes aluseks keskmise Eesti majapidamise, kulub enim elektrit kütmisele, vee soojendamisele, toidu valmistamisele ning valgustusele ja suurematele elektriseadmetele. „Teades kohti, kuhu majapidamises kõige rohkem energiat kulub, on palju parem säästu planeerida. Seega tuleks kõigepealt enda kodu elektritarbimisele otsa vaadata," sõnab Dajana Tiitsaar.                                                                                                     

Kokkuhoiu toob juba üks kraad madalam toatemperatuur

Eesti kliimas tuleb eluruume kütta ligi pool aastat. „Küttesüsteemi väljavahetamine on üsna kallis ja ei sobi kõigile. Küll aga soovitan neil, kes kasutavad soojaallikatena elektriradiaatoreid, põranda- või ahikütet, teha investeering ja paigaldada õhksoojuspump. Tegemist on märksa ökonoomsema lahendusega, mis võtab ühe osa elektrit, kuid annab viis osa sooja vastu," ütleb Tiitsaar.

Vanemate akende ja uste puhul võib raami ümber olevatest pragudest soe õhk välja minna. „Kui akende-uste vahetus ei ole võimalik, tasub neid uuesti tihendada või soojustada näiteks ehituspoes müüdava montaaživahuga. Kindlasti tuleb sel puhul tootja juhiseid jälgida," annab Dajana Tiitsaar nõu.

Samuti ei tohiks keskkütteradiaatoreid millegagi katta või mööbliga varjata: see takistab sooja õhu vaba liikumist ruumis. „Kui tubade temperatuuri on võimalik reguleerida, siis pidage meeles, et juba üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulu 5% võrra," täiendab Tiitsaar.

Peske pesu ja valmistage toitu teadlikult

Pesumasin kulutab kõige rohkem energiat just vee soojendamisele. „Kergelt määrdunud pesu saab puhtaks ka 30-kraadise tsükliga ning selle arvelt võib kokkuhoid küündida kuni 30%-ni. Pesukuivati asemel võib eelistada vana head pesuresti," räägib Dajana Tiitsaar. Veeboileri puhul piisab 55-kraadisest temperatuurist, seejuures väheneb ka katlakivi teke, mis mõjutab samuti boileri energiatarbimist.

„Elektripliit ei ole kõige säästlikum energiatarbija," ütleb Tiitsaar, „mistõttu on mõistlik valida toidukogusele vastav pott või pann ning õige suurusega pliidiplaat." Veelgi enam – ahju kasutades võib selle 10–15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada, sest jääksoojus küpsetab toitu edasi. Kes tahavad veel sammu võrra edasi liikuda, võiksid kaaluda induktsioonpliidi soetamist. „Võrreldes elektripliidiga säästab induktsioon-pliidiplaat 2/3 võrra rohkem elektrit," tähendab Dajana Tiitsaar.

Tasuvusaeg on letihinnast olulisem

Külmal ja pimedal ajal ollakse rohkem siseruumides ning kasutatakse rohkem erinevaid elektriseadmeid. Dajana Tiitsaar lubab, et siingi on võimalik kokkuhoiukohti leida. „Lihtne tegu, mis annab kuni 10% säästu: tõmmake kõik seadmed, mida parasjagu ei kasutata, pistikust välja. Kodumasinat välja vahetades jälgige mitte ainult letihinda, vaid ka energiaklassi. Hinnanguliselt hoiavad A++ energiaklassi seadmed kokku 45% rohkem energiat, võrreldes pikka aega tipuks peetud A-klassiga," väidab ta.

Hõõglampide asendamine leedidega tasub end ära vähem kui aastaga. „Hariliku hõõglambi eluiga on umbes 1000 tundi ning valgustamiseks kasutab ta energiat umbes 20% ulatuses, ülejäänud 80% kulub sooja väljaandmisele. Leedid suunavad aga 80% energiat just valgustamisele ja töötunnid jäävad 25000–50000 vahemikku," kõneleb Tiitsaar.

Dajana Tiitsaar paneb ka südamele, et enne talve tulekut kodu ohutuses veendutaks: „Vanema elektrijuhtmestiku võiks spetsialist üle kontrollida, laske korstnad ja kütteallikad korralikult ära puhastada, kütke mõõdukalt, jälgige hoolsalt küttekehi ning olge kindlad suitsu- ja vingugaasianduri töökorras."