Teadvustame endile kriise ja oleme nendeks valmis!

Sõna KRIIS kätkeb endas erinevad vaimseid või füüsilisi olukordi, mis inimest ja tema elu ootamatult tabavad ja rivist välja löövad. Paratamatus on see, et loodus- või inimtekkelisi hädaolukordi ei ole võimalik täielikult vältida ja nende juhtumine on aja küsimus. Kasulik on nendeks teadlikult valmistuda, et vajaduse tekkimisel ennast ning oma lähedasi kaitsta. 
 
Eestis on kaunis loodus, kuid selle jõud on mõnikord väga ettearvamatu. Liiga kõrge või madal õhutemperatuur, tugevad vihmasajud ja tormid, mis põhjustavad üleujutusi ja teesulgusid, või tihedad lumesajud, millega kaasneb tuisk ja teede ummistumine, võivad meid muust maailmast ära lõigata ja igapäevastest elutähtsatest teenustest mitmeteks päevadeks ilma jätta.
 
Viimastel aastatel on meid üha enam kimbutanud tugevad tormituuled, ulatuslikud loodustulekahjud või tehnoloogilised rikked, mille tagajärjel võib kaduda meile äärmiselt vajalik ja enesestmõistetav teenus – elektrivarustus. Kui puudub elekter, siis tekivad häired elutähtsate teenuste saamises. Elektrist sõltub veevarustus, kanalisatsioon, küte, side ja transport. Ja olemegi sattunud kriisiolukorda, kus võib ohtu sattuda meie elu, tervis ja vara.
 
Kriisiolukorras on sarnaste probleemidega silmitsi abivajajate kõrval ka abiandjad. Seepärast on kasulik igal inimesel ja perel varakult läbi mõtelda, kuidas elutähtsate teenuse katkemisel võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla. Päästeamet soovitab luua varud, et kodus igapäeva vajadustega hakkama saada vähemalt seitse päeva. Nii pikk võib olla aeg kuni riigi või kohaliku omavalitsuse vältimatu abi temani jõuab. Seda hoolimata tõigast, kas elatakse haja- või tiheasustuses, sest abivajajaid on kriisi ajal palju ning organiseerimine võtab aega. Kriisis ellu jäämiseks on valmistumine väga oluline. Veendu, et kodused varud on olemas ning tegevuskava pereliikmete ja lähedastega läbi arutatud. Mida vähem on kriisis riigi poolse abi vajajaid, seda tõenäolisemalt jõuab kriisiolukorras abi õigel ajal ka nendeni, kes end ise üldse aidata ei saa. 
Päästeamet juhib tähelepanu, et kriisiks valmistudes tuleb hankida enda ja oma pere tarbeks piisavas koguses joogivett ja toitu. Samuti vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid, ravimeid ning hügieenivahendeid. Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikate olemasolu, mille eelistamine aitab ära hoida küünalde kasutamisest tulenevat tulekahjuohtu. Igas majapidamises peaks olema patareitoitega raadio, kust saab informatsiooni interneti- ning sidekatkestuse ajal. Lisaks kulub ära laetud akupank ja varupatareid. Kriisivarude üle vaatamine ning vajadusel asendamine ja täiendamine peab olema regulaarne. See väldib halbu üllatusi, et mõni toiduaine on läinud riknema või patareid tühjenenud. Vaata nädalase koduse kriisivaru näidist Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
 
Kindlasti ei saa märkimata jätta kohaliku omavalitsuse rolli kriisiolukorraga toimetulekus. Omavalitsuse ülesandeks on koostöös teenusepakkujatega tagada, et veevärk, kanalisatsioon ja kaugküte toimiksid ning oleks võimalik kasutada kohalikke teid. Lisaks toetab omavalitsus kohalikke inimesi erinevate sotsiaalteenustega. Kriisiks valmistudes saab omavalitsus kaardistada asutusi, mille toimepidevuse tagamine on esmatähtis (hooldekodud, ravi- ja lasteasutused) ja ka inimesi, kellel on kriisiga iseseisvalt raskem toime tulla. Näiteks üksi elavad eakad ja tehnilisi abivahendeid kasutavad krooniliselt haiged. Nende toetamiseks saab varakult planeerida tegevusi, vahendeid või välja mõtelda vajalikke erilahendusi.
 
Eestis ja mujal Euroopa Liidus on kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks üks ja ühtne hädaabinumber 112. Sellele numbrile helistamine on tasuta ja see on Sulle alati kättesaadav. Helista kohe hädaabinumbril 112, kui Sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda.
 
Veel Sinu jaoks olulisi telefoninumbreid: RIIGIINFO telefonilt 1247 saad ka kriisi korral nõu ja ametlikku infot, PEREARSTI NÕUANDETELEFON 1220 juhuks, kui Sul või Sinu pereliikmel ilmnevad terviseprobleemid, mis vajavad nõustamist või otsust täiendava abivajaduse kohta; KESKKONNAINFO telefon 1313, millel saad teatada keskkonnareostuste ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste kohta.; ELEKTRILEVI RIKKETELEFON 1343, millelt saad infot elektrikatkestuste kohta; MAANTEEINFO NUMBER 1510, mis annab infot liikluspiirangute, teetööde, teeolude jms kohta.
 
Turvalisus ja kriisideks valmisolek ning nendega toimetulek algab Sinust endast!
 

Taavi Müürsepp                                                                                                         
Päästeameti Lõuna päästekeskuse Mustvee päästekomando komandopealik