Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Jõgevamaal on laste vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmisest kõrgem, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata. 

 

Kevad on paljude laste jaoks lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.

 

„Esimesse klassi minevatel lastel on viimasest vaktsineerimisest möödunud 4-5 aastat, mistõttu kaitsekehade tase langeb ja kaitse nõrgeneb. Kooliminekuga suureneb lastel uute kontaktide arv, mis kahjuks tõstab ka nakkushaigustesse haigestumise riski. Seepärast tuleb enne kooliminekut kindlasti kaitset uuendada," ütles Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Krista Juhanson. „Viimastel aastatel on Eestis kasvanud haigestumine läkaköhasse, kuid ka teiste vaktsiinvälditavate haiguste suhtes tuleb püsida valvas." 

Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.

„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. 

„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa," lisas Sõber.

Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.

 

Jõgevamaal on Terviseameti andmetel 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 2-aastastest lastest 81% ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 82% 2-aastastest lastest. 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 82% (2023. aastal 76%).

 

7-aastastest Jõgevamaa lastest on vaktsineeritud 71% ja 8-aastastest 86%, Eestis keskmiselt 63% ja 78%. 14-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 83% ja 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud 80%, Eestis keskmiselt 74%. WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.

 

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 

 

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee