Uus nõustamis- ja suhtlemisteenus leevendab eakate ja erivajadustega inimeste suhtlemisprobleeme

Abitaja on uus telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ja erivajadustega inimestele, mis viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad, et pakkuda ennast üksi tundvatele inimestele võimalust suhelda ja olla seeläbi paremini kaasatud ühiskonda.

Projekti eestvedaja Sirli Haaviku sõnul on Abitaja erivajadustega inimestele, eakatele ja hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks loodud telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal. Teenus sisaldab nõustamist erinevates elukorraldust puudutavates küsimustes. Lisaks pakutakse suhtlemisteenust, mis võimaldab üksindust tundvatel erivajadustega inimestel omavahel suhelda või temaatilises konverentsikõnes osaleda. Soovi korral leitakse abivajajatele vabatahtlik, kellega iganädalaselt vestelda ning temast saab abivajajale n-ö telefonisõber.  „Tegu on Eestis täiesti uue teenusega. Üksildusele ja sellest johtuvale hoolduskoormusele on Eestis vähe tähelepanu pööratud – olukorda on küll uuritud, kuid samme selle leevendamiseks on astutud vähe. Usume, et Abitaja aitab seda lünka täita," märkis Haavik.

Abitaja tegemistesse saab panustada liitudes teenusega, kas abivajaja või vabatahtliku rollis. Eakas üksik või erivajadusega inimene, kes vajab rohkem suhtlemisvõimalusi, saab end registreerida Abitaja kodulehel www.abitaja.ee/abivajaja. Samas on võimalik täita ka vabatahtliku vorm www.abitaja.ee/vabatahtlik . Oma abivajadusest või soovist aidata võib märku anda ka helistades telefoninumbril 6500 650, kus spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustajad registreerivad ja töötavad läbi taotlused ning valivad sobiva vestluspartneri, kellele on teostatud ka vastav taustakontroll. Seejärel antakse teada, millal ja kellega esimene kõne toimub. Lepitud ajal helistab vabatahtlik abivajajale ja pärast kõne lepitakse kokku uus vestlusaeg. 

Esmaspäevast reedeni kl 9.00-17.00 vastavad nõustajad telefoninumbril 6500 650 ka muudele elukorralduslikele küsimustele. Tasuta teenus töötab nii eesti- kui ka vene keeles. Rohkem infot: www.abitaja.ee

Abitajat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond (ESF) projekti "Erivajadustega inimestele telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine", projekti number 2014-2020.2.02.19-0274 raames. Projektiga käivitatakse hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal, mis vähendab hooldajate hoolduskoormust ja suurendab nende tööturul osalemise võimalusi.  Projekti viib ellu Surts Koolitus OÜ koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Hiiumaa vallaga.

Surts Koolitus OÜ

Lisainfo: Sirli Haavik; sirli.haavik@surtskoolitus.ee , telefon 5690 9217.

Tšernobõli toetus

Alates 1. aprillist 2018 maksab riik sotsiaaltoetust nendele, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt likvideerima Tšernobõli tuumakatastroofi avarii tagajärgi. Toetust saavad ka need, kes elasid enne Tšernobõli katastroofi Eestis, kuid asusid elama mõnda teise riiki, kust ta saadeti avarii tagajärgi likvideerima ja kes tulid tagasi Eestisse ning elavad siin.

Toetust saavad:

  • kodakondsuseta ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga, alalise elamisõigusega, tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõiguse alusel elavad inimesed või
  • naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud inimesed.

Neile, kellele juba makstakse samalaadset toetust välisriigist või Eestist okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel, seda toetust ei määrata.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile millele tuleb lisada tuumakatastroofi avarii likvideerimisel viibimist tõendav dokument.

NB! Kui sa oled Eesti Tšernobõli veteranide ühingu liige või sulle makstakse samal alusel soodustingimustel vanaduspensioni, ei pea sa esitama dokumenti avarii tagajärgede likvideerimisel viibimise kohta.

Taotluse võib esitada posti teel (Endla 8, Tallinn), elektroonselt (info@sotsiaalkindlustusamet.ee) või klienditeenindustes kohapeal.

Otsus toetuse määramise kohta tehakse kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise päevast. Taotlemise päevaks loetakse päeva, kui taotlus koos kõigi vajalike dokumentidega on esitatud.

Toetus makstakse üks kord aastas veterani arvelduskontole või kirjaliku avalduse alusel

teise isiku arvelduskontole.

Toetuse suurus on 230 eurot.

Isikliku abivahendi kaart

Isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamine muutus lihtsamaks, seda saab taotleda nüüdSotsiaalkindlustusametist ka elektrooniliselt. 

 Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.

 Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/abivahendi_kaardi_taotlus

Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida  kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.

 Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.

 Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale

 Ning lisainfot jagab sotsiaaltöö spetsialist.

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

Parkimiskaart on ette nähtud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde. Puude tuvastamisel tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud.

Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere-või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Puudega inimene saab parkimiskaarti kohalikult omavalitsuselt.

Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul kui tegemist on parkimiskaardi saanud isiku sõitude ja parkimisega. Kaarti kaotamise või varastamise korral tuleb sellest teatada parkimiskaardi väljaandjale – kaart tunnistatakse kehtetuks ning uus kaart tuleb taotleda uuesti samadel alustel.

Kaardi taotlemisel tuleb esitada:

  • isikut tõendav dokument;
  • SKA  väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ja kui sellel puudub märge, et puuderaskusastme määramise aluseks on kas liikumisfunktsiooni või nägemisfunktsiooni häire, siis täiendavalt ka pere- või eriarsti poolt väljastatud vabas vormis tõend mis tõendab, et isikul esineb sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 § 2 lõige (1) kohane liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
  • parkimiskaarti taotleva isiku foto formaadiga 3x4 cm.

Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks.
Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere-või eriarstitõendi alusel.

Parkimiskaart väljastatakse taotlejale tasuta.

Käsiraamat lastevanematele lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas lastevanematele mõeldud käsiraamatu „VEPA kodu", mis toetab vanemaid lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel kodus. Raamat on elektrooniliselt kättesaadav tasuta veebilehel veebikeskkonnas:
https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018

 

Teekond erilise lapse kõrval

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on koostanud nii eestikeelse kui ka venekeelse käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval" puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

E-materjalid on leitavad Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleheküljel:

Eestikeelne käsiraamat

Venekeelne käsiraamat


 

Uimastiennetuse infoleht