Korraldatud jäätmevedu

Vastavalt jäätmeseadusele alates 2005. a on omavalitsustel, kus elab üle 1500 elaniku, kohustus korraldada oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
 
Mustvee vallas on kaks toimivat korraldatud jäätmeveo piirkonda:
 
* endised Torma, Jõgeva, Palamuse, Saare, Avinurme, Vara ja Alatskivi vallad ning Mustvee ja Kallaste linnad, kus veoperioodi kestus on 01.10.2016 kuni 30.09 .2021.
 
 
* endised Lohusuu ja Kasepää vallad, kus veoperioodi kestus on 01.08.2017 kuni 30. 09.2021.
 
 
Mõlemates piirkondades on vedajaks AS Ragn-Sells ning kogutakse segaolmejäätmed.
 
Ragn-Sellsi kontaktid: klienditeeninduse telefon 6060439; Sepa 26, 51013 Tartu; tartu@ragnsells.com
 
Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik omavalitsuste poolt määratud veopiirkonnades:
 
- Tiheasustuspiirkonnas on kohustuslik tühjendamissagedus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ehk tühjendussagedus 28 päeva.
 
- Hajaasustuspiirkonnas on kohustuslik tühjendamissagedus vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ehk tühjendussagedus 84 päeva.
Kontrolli oma kohustust liituda korraldatud jäätmeveoga
 
Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.
 
Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
 
Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Kui kinnistut kasutatakse ainult periooditi (nt suvila omanikud) saab jäätmevaldaja samuti esitada vallavalitsusele taotluse jäätmeveost vabastamiseks. Vallavalitsus võib erandkorras vabastada suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost 1.oktoobrist kuni 30.aprillini.
 
Vallavalitsuse nõusolekul naaberkinnisasjade jäätmevaldajad või ühise õuealaga korterelamud võivad tekkivate jäätmete kogumiseks kasutada ühismahutid. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse. Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.
 
Jäätmevaldaja peab kasutama käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 80, 140, 240, 370, 660 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse. Eramajade omanikel on võimalus kasutada ka kuni 150 l kilekotte (max 10 kg). Kogumismahuteid võib osta või rentida ja need ei ole seotud veo ainuõigust omava vedajaga. Kogumismahuti rent on lisateenus ning lisateenuse eest jäätmevedaja võtab tasu piirkonnas kehtestatud hinnakirja alusel.
 
Juhul kui jäätmemahutis on mittevastavad jäätmed, puudub juurdepääs jäätmemahutile või puudub jäätmemahuti, jäätmevedaja esitab arve tühisõidu eest. Tühisõidu tasu võrdub vastava kogumismahuti kogumistasuga. Kui tekib rohkem jäätmeid kui mahutisse mahub, siis vedajal on õigus nende jäätmete eest küsida lisatasu vastavalt hinnakirjale. Ületäidetuks loetakse konteinerit, millesse on pandud selline kogus jäätmeid, et konteineri kaant ei ole võimalik sulguda.
 
Kogumismahuti juurdepääsu tagab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. Käsitsi teisaldatavad kogumismahutid (kuni 370 l) võib paigutada kuni 10 m ning alates 600 l kogumismahutid ratastega kuni 4 m kaugusele auto peatuskohast. Lubatust kaugemal on teenus tasuline vastavalt hinnakirja alusel. Käsitsi teisaldatavad konteinerid peavad asuma kõvakattega alusel ja nende transporditee peab samuti kõvakattega olema, sest pehme pinnase pealt on mahutite liigutamine raskendatud.
 
Kogumismahutisse on keelatud panna tule- ja plahvatusohtlikud jäätmeid, sealhulgas kuum tuhk, vedelad ja mudalaadsed jäätmed, ohtlikud või erikäitlust vajavad jäätmed, sealhulgas probleemtooted, käimlajäätmed või kogumiskaevude setted ning ained ja esemed, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse. Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
 
Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lg 5 erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
LISA 10_Kinnitus jäätmekäitluse kohta.odt
Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, on vallavalitsuse nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse alusel üks kord 12 nädala jooksul.