Mustvee Vallavolikogu algatas 25.09.2019 otsusega nr 55 Lohusuu alevikus Järve tee 2 katastriüksuse (42001:001:0045) detailplaneeringu koostamise eesmärgiga määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate ehitiste rajamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7 ha.

Planeeringu koostamiseks vajalike lähteandmete saamiseks viiakse läbi topo-geodeetiline uuring. Täiendavate uuringute vajadus selgitatakse välja planeerimise käigus.

Mustvee Vallavolikogu 25.09.2019 otsus nr 55  

Planeeringuala skeem

Mustvee Vallavalitsus teatab, et Mustvee Vallavolikogu 31.07.2019 otsusega nr 48 algatati Mustvee vallas Koseveski külas asuva Silvana katastriüksuse (katastritunnus 71302:001:0034, registriosa nr 1724135, pindala 14900 m², sihtotstarve elamumaa 100%) detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja teenindavate abihoonete püstitamiseks ning tehnovõrkude rajamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 14900 m². Detailplaneeringu ala asub Koseveski küla keskuses, mis on kehtiva üldplaneeringu kohaselt ja planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamise kohustusega ala.       

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal täiendavate uuringute vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Mustvee Vallavolikogu 31.07.2019 otsus nr 48

Asendiplaan

 Mustvee Vallavolikogu 06.03.2019 otsusega nr 12 algatati Mustvee vallas Omedu külas Robi katastriüksuse detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguse andmine hooajalise elamu ja seda teenindava hoone rajamiseks. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6132 m².

Otsus 06.03.2019 nr 21

Otsuse lisa

Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Eesti planeerimissüsteem koosneb nelja liiki planeeringutest ning lähtub põhimõttest, et üldisema tasandi planeering annab sisendi detailsema tasandi planeeringule.

Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks. Üleriigilised ja maakonnaplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi.

Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid.